Rahvaliit täidab oma valimislubadused
Rahvaliit täidab oma valimislubadused
Rahvaliidu poliitika toetub õiglase ja tugeva riigi kontseptsioonile, mille me vastandame „õhukese riigi" poliitikale. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta kevadeni osales Rahvaliit laiapõhjalises (Rahvaliit, Res Publica, Reformierakond) väga erineva maailmavaatega erakondade koalitsioonis, kus suutis visaduse ja järjekindlusega oma eesmärke hästi ellu viia, eelkõige ohjeldada Res Publica paremäärmuslust.
Parempoolsete erakondadega valitsusliidus olles jäi Rahvaliidu kanda tasakaalustatud sotsiaalse ja regionaalse arengu eestvõitleja roll. Me saavutasime oma põhiseisukohtade lülitamise koalitsioonilepingusse. Ka Rahvaliidu juhtmõte - tugevdada eestlust ja eesti rahvuse arengut ning tagada rahvusriigi tugevnemine - fikseeriti valitsusliidu eesmärgina. Erinevalt SDE-st ei lasknud Rahvaliit end paremparteidel ninapidi vedada ja lubatu täitmata jätta. 2003. aasta novembri „koalitsioonikriisis" saavutas Rahvaliit koalitsioonilepingu täpse järgimise 2004. a riigieelarves, suurendades sotsiaal-, haridus- ja regionaalvaldkondade rahastamist ligi 800 miljoni krooni ulatuses. Edaspidi arvestati Rahvaliidu seisukohti enamasti ilma suuremate konfliktideta, kuid Res Publica jätkas normaalset tööd segavate pingete üleskruvimist. Lõpuks viis Res Publica jäärapäisus ja ülbus nende väljaarvamiseni valitsusliidust.
2005. aasta aprillis moodustatud uues koalitsioonis (Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond) täidab Rahvaliit edukalt valijatele antud lubadusi. Rahvaliidu poliitika elluviimise eest seisavad praegu 14 Riigikogu liiget ja 4 ministrit: keskkonnaminister Rein Randver, rahandusminister Aivar Sõerd, põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja regionaalminister Jaan Õunapuu. Rahvaliit toetub oma poliitikas enam kui seitsmesaja viiekümnele rahvaliitlasest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele, rahvaliitlasest kohaliku omavalitsuse juhtidele rohkem kui sajas vallas ja linnas ning kümne tuhande liikmelisele Rahvaliidu organisatsioonile.
Rahvaliit on täitnud peamised 2003. aasta Riigikogu valimiste eel antud lubadused. Rahvaliidu eestvedamisel koostati ja kiideti Riigikogus heaks Eesti pikaajaline arengukava „Säästev Eesti 21". Meie juhtimisel koostatud 2007. aasta eelarvega jätkame õiglase ja tugeva Eesti riigi ülesehitamist.
Vähendame töötaja maksukoormust · Üksikisiku tulumaksu puhul rõhutame vajadust tõsta tulumaksuvaba miinimumi ning siduda see laste arvuga peres, et kergendada madalapalgaliste ja lastega perede maksukoormust. Rahvaliit saavutas maksuvaba tulu tõusu 1000 kroonilt 2000 kroonini kuus. Alates 2006. aastast kehtib tulumaksuvabastus ka lastele alates pere teisest lapsest maksuvaba miinimumi ulatuses. · Riigi ülesannete täitmiseks vajalike eelarvelaekumiste kindlustamiseks stabiliseeriti Rahvaliidu nõudmisel üldine maksukoormus 2003. a tasemel, töötaja maksukoormuse alanemine kompenseeritakse loodust ja tervist kahjustava tegevuse täiendava maksustamisega ökoloogilise maksureformiga. · Maksuspetsialist Aivar Sõerdi suunamisega rahandusministriks tagas Rahvaliit maksupettuste vähenemise ja maksude oluliselt parema laekumise. Tugevdame peret · Rakendasime vanemahüvitise, mille saamise aeg pikenes kuni lapse 14 kuu vanuseks saamiseni, milleks eraldati 2006. aasta riigieelarvest 822 miljonit krooni (2007. a 884 mln). Rahvaliidu teeneks on alampalgalt makstav vanemahüvitis neile vanematele, kelle sissetulek on väiksem kui alampalk, ning vanemahüvitise maksmine 2007. aastast 2690 krooni ulatuses ka neile, kellel sissetulek puudus. · Kahekordistasime esimese lapse toetuse, tõstes selle 150-lt 300 kroonile. Lapse sünnitoetus kasvas 2006. aastal 5000 kroonini. · Lapserikkaks pereks loetakse alates 1. jaanuarist 2004 peresid, kus kasvab kolm või enam last, ning nendele makstakse alates 2007. aasta 1. juulist kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 900 krooni lapsetoetust kuus. · Alates 7-lapselisest perest tagatakse pere ühele vanemale alates 2006. aastast hüvitis laste hooldamiseks 2640 krooni kuus (2005. a 2400 krooni). · Noorte perede toetamiseks kustutatakse esimese lapse sünni korral 50%, teise lapse sünni puhul 75% ning kolmanda lapse sünni puhul 100% õppelaenust. · Tasuta koolitoit tagatakse 2006. aasta jaanuarist põhikooli lõpuni, 1. septembrist ka kutse-õppeasutuste õpilastele. · 2007. aastal tõstetakse eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonini kuus (senise 900 krooni asemel).
Toetame haridust ja kultuuri Rahvaliidu nõudel suurendati õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi varasematel aastatel 12% võrra ja 2007. aastal koguni 18% võrra. Rahvaliit hoolitseb selle eest, et palgatõus jõuaks kõigi koolide õpetajateni. · 2003. aastaga võrreldes oleme kolmekordistanud kohalike omavalitsuste haridus- ja kultuuriobjektide investeeringutoetusi. · Noorte õpingute toetamiseks on rakendanud õppetoetused tudengitele ja kutseõppuritele aastamahus 215 mln krooni (2007. a 231 mln). Üliõpilaste ja kutseõppurite sihipärasemaks toetamiseks rakendasime Rahvaliidu nõudel õppetoetuse raames makstava täiendava toetuse väljastpoolt (üli)koolilinnu pärit õppuritele.
Parandame pensionäride elujärge · Tagasime keskmise pensioni kiirema kasvutempo võrreldes keskmise palgaga. Sellega likvideerime häbiväärse olukorra, kus nelja aastaga (1999-2002) tõusis kuupension kokku vaid 252 krooni. Keskmist vanaduspensioni oleme tõstnud 2003. ja 2004. aastal kummalgi rohkem kui 230 krooni võrra. 1. juuliks 2005. aastal tagasime pensionitõusu 434 krooni võrra kuus. Alates 1. aprillist 2006. aastal tõusis keskmine vanaduspension 3136 kroonini kuus. 2007. aasta 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension ligi 3500 kroonini kuus. Kokku oleme nelja aastaga tõstnud keskmist kuupensioni ligikaudu 1600 krooni võrra. · Jätkuva kiire pensionitõusu kindlustamiseks ja I pensionisambast II sambasse kanditud raha kompenseerimiseks kandsime pensionifondi 2005. ja 2006. aasta eelarve ülelaekumiste arvel 3,8 miljardit krooni. · Rahvaliidu nõudmisel on tõusnud ka toitjakaotuspensioni määrad sama kasvutempoga kui vanaduspensionid. · Toimetulekupiir tõuseb 2007. aastal 900 kroonile kuus (2006. aastal oli 750 krooni kuus).
Suurendame inimeste turvatunnet · Käesoleva aasta lisaeelarvega suurendame oluliselt politseinike ja päästetöötajate palka ja investeeringuid pääste- ja reostustõrjetehnikasse. Politseinike, piirivalve- ja päästetöötajate kiire palgakasv jätkub ka 2007. aastal.
Suurendame töötaja kaitset · Alampalk tõusis 2480 kroonile 2004. aastal, 2690 kroonile 2005. aastal ning 3000 kroonile 2006. a. Rahvaliit toetab ametiühingute nõudmist tõsta alampalk 40%-ni keskmisest palgast ja soovitab edaspidi eesmärgiks seada alampalga tõstmise pooleni keskmisest palgast. · EL-i toetusfondide kaasabil antakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu miljardite kroonide ulatuses ettevõtlus-, infrastruktuuri- ja keskkonnatoetusi, arendamaks elu ja majanduskeskkonda ning loomaks uusi töökohti. · 2007. a tõstetakse töötu abiraha 1000 kroonini kuus (varem oli 400 krooni).
Edendame ja toetame põllumajandust ning maaelu · 2004. aasta riigieelarves oli põllumajandusele ja maaelule tehtavate eraldiste kasv kahekordne, 2005. aasta eelarves toetuste kiire kasv jätkus. 2006. aasta eelarves eraldatakse PRIA kaudu põllumajandusele 2,96 miljardit krooni, 2007. aastal 3,9 miljardit krooni. · Rahvaliit tagas EL-i liitumislepingus lubatud täiendavate riigieelarveliste toetuste maksmise maksimaalsel tasemel.
Tugevdame kohalikke omavalitsusi ja tagame regionaalarengu · Alates 2004. aastast muutsime kohalike omavalitsuste rahastamise stabiilsemaks, eraldades neile kindla osa üksikisiku tulumaksust. 2004. aastal laekus kohalikele omavalitsustele 11,4% üksikisiku brutotulust, 2006. aastal tõstsime määra 11,8%-ni, 2007. aastal 11,9%-ni. Maksusoodustustest tulenev vähemlaekumine on riigieelarve kanda. · Kohalike omavalitsuste tasandusfondi suurendasime nelja aastaga 950 miljonilt kroonilt 2003. aastal 1,4 miljardi kroonini 2007. aastal. Edaspidi kavandame tasandusfondi tõusu samas proportsioonis riigieelarve mahu kasvuga. · Teede korrashoiuks eraldatud raha suurendasime 2003. aasta 60 miljonilt 2006. aastal 265 miljoni kroonini ja 2007. aastal 429 miljoni kroonin ehk kokku enam kui 7-kordseks. · Koolitoidu hüvitamiseks kuni põhikooli lõpuni eraldasime kohalikele omavalitsustele 2006. aastal 233,7 miljonit krooni. · Kohalike omavalitsuste eelarvetulud kasvasid kokkuvõttes 2006. aastal enam kui 21% ja kasvavad 2007. aastal ligikaudu 26%, kahe aastaga kokku enam kui poolteistkordseks. · Rahvaliidu eestvedamisel on jõustunud omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetamise seadus, mis tagab ühinevatele valdadele tugeva abi ühinemistoimingute läbiviimiseks ja arenguks. Kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusena on tänaseks 227 omavalitsust 241 asemel. · Regionaalprogrammide toetused on nelja aasta jooksul mitmekordistunud.
· Karmistasime metsaseadust, lageraiet on võimalik teha vaid küpsusvanuse põhjal. · Taastasime kohustuslikud metsakorralduskavad, tagame vajaliku metsauuenduse. · Erametsanduse toetussummasid oleme aastatega kordades suurendanud. · Vastu on võetud uus looduskaitseseadus. · Eesti lülitub üle-euroopalisse looduskaitsevõrgustikku Natura 2000. · Rakendamisel on euroopalik jäätmekäitlus. · 2003. aastaga võrreldes oleme neljakordistanud keskkonnainvesteeringuid, 2007. aastal on selleks eelarves 1,54 miljardit krooni.
Rahvaliit on soliidne erakond, kes lubab seda, mida teha tahab ja suudab. Rahvaliit võib uhkusega möödunud nelja-aastasele valitsusse kuulumise perioodile tagasi vaadata - me oleme täitnud kõik peamised 2003. aasta Riigikogu valimiste eel antud lubadused.
20.11.2006
Vanaduspensioni suurenemine 1995-2006 /täpsustatud tabel/
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||