UUENDAMISEL!

Rahvaliidu poolt koostatud regionaalhalduse uuenduskava järgi maakonnatasand tugevneb, maavalitsused reorganiseeritakse riiklikeks järelevalvebüroodeks ja omavalitsused arendavad senisest palju laiemat koostööd eelkõige maakonnatasandil koos selleks vajaliku tulubaasiga, millega tagatakse ka omavalitsuste ülesannete senisest parem täitmine.

Uuenduskava lähtub põhimõttest, et kohalik demokraatia kindlustab inimestele võimaluse osaleda oma kodukoha elu arendamisel. Riigi halduskorraldus peab tagama ühiskonna turvalisuse ja riigi tõhusa toimimise igas Eestimaa paigas.

Rahvaliidu hinnangul tuleb keskvalitsuse regionaalhaldust teostava maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste liidu baasil luua avalik-õigusliku juriidilise isiku staatusega maakondlik juhtimistasand (maakondlik omavalitsusliit), millel on demokraatlikult moodustatud maakogu ja selle poolt valitav juht – maavanem.

Loodava tasandi ülesanne on korraldada kohalike omavalitsuste koostööd kohalike ja piirkondlike teenuste pakkumisel ning riiklike teenuste vahendamist ja osutamist.

Rahvaliidu hinnangul on Eesti haldussüsteemi peamine puudus liigne tsentraliseeritus, mis on võimu viinud ministeeriumide kätte ja muutnud Eesti tasakaalustatud regionaalse arengu sõnakõlksuks.

Eestimaa Rahvaliit peab oluliseks tugevdada kohalikku demokraatiat. Avalik haldus peab olema hajutatud, et mitmekesistada huvirühmade juurdepääsukanaleid ja suurendada kodanike osalemist otsustamises.

MAJANDUSMEETMETE PAKETT

UUS ARENG KINDLUSTUNDE JA KOOSTÖÖ KAUDU

Eesti riigi esmane missioon on pakkuda oma inimestele kindlustunnet. Vaid pikaajaline kindlustunne loob inimesele sisemise terviklikkuse ja annab tegutsemisjulguse. Inimese kindlustunde tagamisel peab Rahvaliit esmatähtsaks

-  inflatsiooni ohjamise programmi;

-  ettevõtluse arendamist ja konkurentsi soodustamist;

-  tasakaalus maksupoliitikat ning Eesti innovatsioonipotentsiaali kindlustamist.

Ettevõtluse soodustamise meetmed

• Teadmispõhisele majandusele üleminek ja innovatsiooni toetamine. Senine majandusmudel on ennast ammendanud. Praeguses olukorras tuleb senisest enam soodustada teadmispõhise majanduse arengut ning toetada ettevõtlust, mis on suunatud suurema lisandväärtuse loomisele.
• Riigieelarve seaduse muutmine. Eelarvestrateegia puhul on tegemist kõigi strateegiate ülese strateegiaga, mistõttu selle peab sisuliselt läbi töötama ja heaks kiitma Riigikogu.
• Ekspordi edendamine. Riik peab märksa aktiivsemalt kohaldama kõikvõimalikke eksporti toetavaid abinõusid (garantiid, laenud), sealhulgas võtma vajadusel suuremaid riske ettevõtjate julgustamiseks.
• Otseste ja kaudsete (tarbimis)maksude proportsioon. Riigi arenguvõime tagamiseks on oluline leida piir, kui palju peab laekuma tarbimismaksudest ja kui palju otsestest maksudest. Siin aitab kaasa kütuse- ja elektriaktsiisi alandamine, käibemaksutõusu peatamine, tulumaksu edasise alandamise peatamine.
• Konkurentsi soodustamine. Üle tuleb vaadata konkurentsi reguleeriv seadusandlus, et piirata monopoolset ettevõtlust ja luua täiendavaid võimalusi väikeettevõtluse arenguks.
• Piirkondliku ettevõtluse arendamine.
• Eurotoetuste maksimaalne kasutamine.
• Kodumaise ettevõtluse soodustamine.

Inimeste kindlustunde tagamisel peab Rahvaliit vajalikuks

• võimaldada hättasattunud lastega peredele riikliku garantii kaudu kodulaenu intressipuhkust;
• tugevdada omavalitsuse tulubaasi riigitulude arvelt;
• edendada haridust ja innovatsiooni lisarahastamise ja laenuvõimaluste toel.